Elukutset või ametikohta kirjeldatakse eesti keeles sageli sõnaga „amet”. Sõna „kutse” seostub tihti kutsepädevuse või kutsekvalifikatsiooniga. Ametinimetus üksi ei näita alati vajalikku haridust, õiguslikku staatust ega vastutuse taset. Paljud kutsealad ei ole õigusaktidega reguleeritud. Tööandjad otsustavad, millist haridust, kogemust, keeleoskust ja praktilisi oskusi nad nõuavad. Kandidaadid võivad sobivust tõendada töökogemuse, tööproovide, soovituste, koolituse või tunnistustega. Reguleeritud kutsealadel on olukord teistsugune. Enne kaitstud tööülesannete täitmist võib inimene vajada kindlat kvalifikatsiooni, ametlikku tunnustamist, registreerimist või muud luba. See on tavaline valdkondades, kus vead võivad tõsiselt mõjutada tervist, ohutust, õigusi või avalikkuse usaldust. Eestis on võimalik omandada üld-, kutse- ja kõrgharidust ning õppida töökohal. Kutsekoolid valmistavad inimesi ette paljudeks praktilisteks ja tehnilisteks ametiteks. Ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid toetavad akadeemilist ning kõrgetasemelist erialast karjääri. Kutsestandardites võidakse kirjeldada kutsealal oodatavaid oskusi. Kutse ametlik kvalifikatsioon võib aidata pädevust tõendada, kuid seda ei nõuta automaatselt iga töö puhul. Kvalifikatsiooni väärtus sõltub kutsealast ja tööandjast. Välisriigis omandatud haridus ja töökogemus võivad Eestis väärtuslikud olla. Reguleerimata töö puhul võib tööandja neid ise hinnata, reguleeritud kutsealal võib olla vaja pädeva asutuse tunnustust. Vajalikuks võivad osutuda tõlked või üksikasjalikud õppe- ja töötamise andmed. Keeleoskuse nõuded sõltuvad tööst. Eesti keel on eriti oluline ülesannetes, mis hõlmavad kohalike klientidega suhtlemist, avalikku suhtlust, ametlikke dokumente, õpetamist, hooldust või ohutust. Ka siis, kui meeskond kasutab igapäevasuhtluses muud keelt, võib vaja minna erialast sõnavara. Elukutse valikul tuleks huvi kõrvutada tõendatud teabega igapäevaste tööülesannete, koolituse, tervisenõuete, keeleoskuse ja karjäärivõimaluste kohta. Lühike vestlus või töökoha külastus võib anda ametinimetusest rohkem teavet. Seotud ametite vahel liikumiseks saab omandada ka uusi konkreetseid oskusi.
Elukutsed Eestis
Eesti elukutsete hulka kuuluvad praktilised ametid, teenindustöö, kontoritöö, avaliku sektori ametid ja väga spetsialiseerunud karjäärid. Sõnad „amet” ja „kutse” võivad viidata elukutsele või tunnustatud kutsepädevusele. Mõnele tööle võivad kandideerida sobivad taotlejad, reguleeritud kutsealadel on aga vaja ametlikku tõendit või luba.
Tip
Uuri kõigepealt, kas valitud elukutse on Eestis reguleeritud. Seejärel võrdle oma haridust, kogemust, keeleoskust ja praktilisi oskusi töö tegelike ülesannetega. Kogu tõendid varakult, sest täielike dokumentidega on tunnustamist ja töölevõtmist lihtsam korraldada.