Eestis on ülesehitatud tervishoiusüsteem, kuhu kuuluvad esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, haiglad, apteegid ja erakorraline abi. Teenuse kättesaadavus ja tasumine võivad sõltuda ravikindlustusest, elukohast, teenuseosutajast ja ravist. Perearst (perearst) on paljude erakorralist abi mittevajavate tervisemurede puhul peamine kontakt. Pereõde (pereõde) võib anda nõu, jälgida tervist, osutada ennetavat abi ja korraldada järelkontrolli. Eriarstiabi saamiseks võib olla vaja esmatasandi tervishoiutöötaja suunamist, kuigi mõne teenuse puhul kehtib teistsugune kord. Enne aja broneerimist uuri välja, milline tee on õige. Eestis kasutatakse digitaalseid terviseandmeid ja elektroonilisi retsepte. Terviseportaali ja sellega seotud süsteemide kohta kasutatakse sageli tuttavat nimetust digilugu (digilugu), mis tähendab digitaalset terviselugu või -andmestikku. Apteek (apteek) müüb retsepti- ja käsimüügiravimeid. Apteeker saab selgitada ravimite kasutamist ja koostoimeid, kuid ei asenda arsti, kui terviseseisund vajab hindamist. Kiireloomuline haigus ja eluohtlik hädaolukord erinevad tavapärasest ravivajadusest. Raske hingamisraskus, suur vigastus, teadvusekaotus või muu vahetu oht nõuab erakorralist abi; tavalist vastuvõtuaega ei tohi sellisel juhul ootama jääda. Vaimne tervis on tervishoiu osa. Abi võib pakkuda perearst, nõustaja, psühholoog, psühhiaater, kriisiteenus või muu sobiv spetsialist. Patsienti aitab see, kui tal on kaasas täpne teave sümptomite, ravimite, allergiate ja varasema ravi kohta. Küsimine selle kohta, mis saab edasi, aitab raviplaani järgida.
Tervishoid Eestis
Eesti tervishoid põhineb perearstiabil, eriarstiabil, haiglatel, apteekidel ja kiirabil. Perearst (perearst) on tavaliselt esimene kontakt tervisemurega, mis ei vaja erakorralist abi.
Tip
Tee endale selgeks, kust saada tavapärast arstiabi ja kiiret nõu ning kuhu pöörduda hädaolukorras, enne kui haigestud. Hoia ravimite nimekiri ajakohasena ning kontrolli eelnevalt kindlustuskaitset, teenuseosutajat, vastuvõtu üksikasju ja võimalikke kulusid.