Tänapäeva Läti alal on ammustest aegadest elanud balti ja läänemeresoome rahvad. Kaubateed ühendasid kohalikke kogukondi Läänemere piirkonna ja kaugemate turgudega. Keskajast alates muutusid mõjuvõimsaks ristirüütlite ordud, piiskopid, kaupmehed ja linnad. Riia kasvas tähtsaks kaubalinnaks, samal ajal kui ala eri osi valitseti muutuvate poliitiliste struktuuride raames, mida sageli seostatakse Liivimaaga. Järgnevatel sajanditel vahetus piirkonna üle valitsev võim. Saksakeelsed eliidid säilitasid mõju maaomandis, linnades, hariduses ja kultuuris ka siis, kui ala kuulus suuremate riikide võimu alla. 19. sajandiks kuulus suurem osa Läti aladest Vene impeeriumi koosseisu. Ühiskondlikud muutused, hariduse levik ja kirjastamine tugevdasid rahvuslikku ärkamist ning nüüdisaegset läti identiteeti ja huvi läti keele ning rahvaluule vastu. Läti kuulutas 1918. aastal välja iseseisva vabariigi. Iseseisvusele eelnesid sõda ja poliitiline võitlus ning uus riik arendas oma institutsioone, majandust, haridust ja avalikku kultuuri. Teine maailmasõda tõi järjestikused Nõukogude ja Natsi-Saksamaa okupatsioonid, massilise vägivalla, tagakiusamise, küüditamised, põgenemise ja sügava kaotuse. Seejärel liideti Läti Nõukogude Liiduga, samal ajal kui paljud lätlased jätkasid elu eksiilis. Nõukogude aja lõpus kasutasid avalikud liikumised suurema vabaduse nõudmiseks kultuuri, keskkonnakaitset, massikogunemisi ja laulmist. Seda rahumeelset rahvuslikku mobiliseerumist seostatakse tihedalt Lauleva revolutsiooniga ning Läti taastas iseseisvuse 1991. aastal. Iseseisvuse taastanud Läti ehitas uuesti üles demokraatlikud institutsioonid ning lõi sidemed Euroopa ja Atlandi-üleste struktuuridega. Ajaloomälu on endiselt tähtis, sest perekondadel ja kogukondadel olid 20. sajandil erinevad ja mõnikord valusad kogemused.
Läti ajalugu
Läti ajalugu seob balti rahvaid, Saksa ja Skandinaavia mõju, Vene impeeriumi, rahvuslikku iseseisvumist, okupatsioone ja riikluse taastamist. Need kihistused mõjutavad siiani Läti keeli, linnu, mälestuspäevi ja avalikke arutelusid. Peamiste ajajärkude tundmine aitab riiki mõista, taandamata selle lugu ühele sündmusele.
Tip
Õpi Läti ajalugu tundma ajajärkude kaupa, kuid kuula ka pere- ja piirkondlikke lugusid. Räägi okupatsioonist, sõjast, küüditamisest, koostööst ja identiteedist kaalutletult, sest need teemad võivad olla inimestele isiklikult valusad. Muuseumid, mälestuspaigad, ajaloolised hooned ja iga-aastased mälestuspäevad aitavad mõista, millist ajajärku need esindavad.