Praeguse Soome alal elati juba eelajaloolisel ajal. Varaseid kogukondi kujundasid küttimine, kalapüük, põlluharimine, kaubandus, veeteed ja ühendused kogu Läänemere piirkonnas. Sajandeid kuulus suurem osa Soomest Rootsi riigi koosseisu. Rootsi õigus, haldus, kristlus ja rannikuasustus jätsid püsiva jälje ning rootsi keel on üks Soome riigikeeltest. 19. sajandi alguses sai Soomest Vene impeeriumi koosseisus autonoomne suurvürstiriik. Soomel kujunesid oma institutsioonid, kuid riiki valitses endiselt Vene keiser. 19. sajandi jooksul tugevnesid rahvuslikud ideed keele uurimise ja arendamise, hariduse, kirjanduse, kunsti ning poliitilise organiseerumise kaudu. Soome ja rootsi keele positsiooni üle peetud vaidlused muutusid ühiskondlikus elus tähtsaks. Soome kuulutas end 1917. aastal iseseisvaks. 1918. aastal järgnes verine kodusõda, mis lõhestas ühiskonda ja jättis jälje peredele ning poliitikale mitmeks põlvkonnaks. Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu ning üritas eemaldada saksa vägesid põhjast. Riik kaotas territooriume, asustas ümber kodudest lahkuma sunnitud inimesi ning ehitas hiljem kahjustatud kogukonnad ja taristu uuesti üles. Pärast sõdu muutsid linnastumine, industrialiseerumine, haridus, ühiskondlikud reformid ja maalt linna rändamine inimeste igapäevaelu. Soomest kujunes põhjamaine heaoluühiskond, mis samal ajal juhtis hoolikalt oma rahvusvahelisi suhteid. Hiljem süvendas Soome Euroopa ja Põhjamaade koostööd. Tehnoloogilised muutused, üleilmne kaubandus, sisseränne ja identiteediteemalised vaidlused kujundavad riiki jätkuvalt. Riigi ajalugu ei koosne ainult valitsuste ja sõdade lugudest. Saamide kogemused ning piirkondlike kultuuride, naiste, tööliste, laste, romade, juudi ja tatari kogukondade, evakueeritute ning uuemate elanike ajalugu avavad Soome mineviku eri külgi.
Ajalugu Soomes
Soome ajalugu peegeldab sajandeid kestnud liikumist ida- ja läänepoolsete võimukeskuste vahel ning sellele järgnenud iseseisva riigi ülesehitamist. Riigi kujunemist mõjutasid Rootsi võim, autonoomia Vene impeeriumi koosseisus, iseseisvumine, sõjad, ülesehitustöö ja põhjamaine koostöö. Olulisi vaatenurki lisavad ka saamid, keelerühmad, piirkonnad, töölised ja vähemused.
Tip
Alusta lihtsast ajajoonest ja lisa sellele seejärel kohalikke ning perekondlikke vaatenurki. Erista ajaloolisi sündmusi hilisematest müütidest ja küsi, kelle kogemus on tuttavast loost puudu. Muuseumid, arhiivid, mälestusmärgid, vanad hooned ja vestlused aitavad siduda riigi ajalugu konkreetse paigaga.