Katastroof on sündmus, mis põhjustab ulatuslikku tõsist kahju või häirib tavapärast igapäevaelu. Eestis võivad hädaolukorrad tekkida loodusolude, tehniliste rikete, õnnetuste, haiguspuhangute või tahtliku tegevuse tõttu. Tugev tuul, rohke lumi, jää, külm, kuumus, üleujutused, metsatulekahjud ja ohtlikud rannikuolud on olulised loodusohud. Tagajärgede hulka võivad kuuluda suletud teed, kahjustatud hooned, langenud puud, elektrikatkestused ja raskused eraldatud kogukondadeni jõudmisel. Tööstus- või transpordiõnnetuse korral võivad õhku paiskuda suits, kütus, kemikaalid või muud ohtlikud ained. Hädaolukorraks võivad kujuneda ka suured elektri-, kütte-, vee-, side- või digisüsteemide rikked, sest paljud teenused sõltuvad üksteisest. Elanikkonnakaitse tähendab inimeste kaitsmist ehk tsiviilkaitset. See hõlmab ennetamist, hoiatamist, varjumist, evakueerimist, päästetööd, teenuste toimepidevust, avalikkuse teavitamist ja inimeste valmisolekut. Keskne roll on Päästeametil, kuid oma ülesanded on ka omavalitsustel, politseil, tervishoiuteenustel, taristuettevõtetel ja teistel asutustel. Hoiatusi võidakse edastada mitme kanali kaudu, sealhulgas ametlike teadaannete, mobiilside, ringhäälingu, sireenide, ametiasutuste või sündmuskohal antavate otsejuhistega. Ükski kanal ei pruugi igal pool toimida, seega peaks inimestel olema võimalik saada teavet mitmel viisil. Kõige ohutum tegutsemisviis sõltub ohust. Inimestel võidakse paluda jääda siseruumidesse, sulgeda aknad ja ventilatsioon, ohtlikust piirkonnast eemalduda, minna turvalisemasse ruumi või evakueeruda. Konkreetse juhise järgimine on usaldusväärsem kui ühe üldreegli rakendamine kõigis katastroofides. Leibkonna valmisolek vähendab päästeteenistuste koormust. Vesi, toit, ravimid, soojad riided, valgustus, raadio kasutamise võimalus, laetud akupangad, hügieenitarbed, dokumendid ning plaanid laste, eakate, puuetega inimeste ja loomade jaoks võivad palju muuta. Taastumine jätkub ka pärast vahetu ohu möödumist. Hooned ja tehnovõrgud võivad vajada kontrollimist, saastunud alad võivad jääda suletuks ning emotsionaalne stress võib püsida. Naase sinna alles siis, kui ametiasutused ütlevad, et see on ohutu, ning dokumenteeri kahju ohtlikku kohta sisenemata.
Katastroofid Eestis
Eestis võivad katastroofideks kujuneda tugevad tormid, üleujutused, suured tulekahjud, ohtlik külm, keskkonnaõnnetused ja elutähtsate teenuste pikaajalised katkestused. Eesti elanikkonnakaitse ühendab avalikkuse hoiatamise, päästetöö, kohaliku toe ja leibkondade valmisoleku. Elanikelt oodatakse hoiatuste märkamist, juhiste järgimist ja võimaluse korral lühiajaliselt põhivajadustega iseseisvat toimetulekut.
Tip
Valmistu katastroofi mõjudeks, selle asemel et püüda iga võimalikku sündmust ette ennustada. Veendu, et sinu leibkond saab hoiatusi, oskab ohutult siseruumides püsida ja suudab korralduse korral kiiresti lahkuda. Kavanda lisatugi kõigile, kes ei saa hoiatusest aru või ei suuda kõrvalise abita liikuda.